Kristjan Kombe: olen haiget saanud ja see kuulub jäähoki juurde
17.10.2022

Soome Mestise klubis Joensuu Kiekko-Pojat mängiv Eesti jäähokikoondise ründaja Kristjan Kombe andis hiljuti pikema usutluse portaali Saaremaa Spordisõber ajakirjanikule Alver Kivile, mille siinkohal täismahus avaldame.

Kutse Soome ja Euroopa ühte tugevamasse jäähokimeeskonda Helsingi Jokeritesse tuli Kristjan Kombele saunas olles ning teade KHL liiga mängule pääsemisest jättis juba laevas olnud saarlase kojusõidu pooleli.

Kristjan Kombe oli lõpetamas oma kolmandat hooaega HPK-s ja oli oma meeskonnaga saunas, kui vaatas, et agent helistab. „Aga ma oli koos meestega ja ei hakanud sel momendil vastama. Paar päeva läks mööda ja siis mõtlesin, et võiks nüüd agendile tagasi helistada,“ meenutab hokimees.

„Ta hakkas naerma ja ütles, et Kombe sa ei arva, mis nüüd juhtus – Jokerit tahavad sinuga lepingut. Siis mõtlesin, et kas see on ikka tõsi. Käisin Hartwall Arenal ära, rääkisin juhtkonnaga, surusime kätt ja paari päevaga oli leping tehtud.“

Kristjan Kombe tunnistab, et leping Jokeritega oli talle suur asi, sest kui juba selline klubi on teenetest huvitatud, siis see näitas, et paar asja on elus ka õigesti tehtud. Kindlasti suurenes ka palganumber, aga seda ei saa kahjuks öelda.

„Trennides oli kohe ikka hoopis teine tase,“ märgib Kombe, lisades, et tegu on tippklubiga, kus kõik on tehtud viimase peal ja meeste asi on ainult hokit mängida. „Need vennad on nii suured ja teavad, mis võiduks vaja. Sisseelamine läks ruttu. Olime riietusruumis ja kõik uued nimed käidi läbi. Jesse Joensuu, kes on üliäge vend võttis mind kohe vastu. Ta ütles, et kuradi Saaremaa vend tule siia minu kõrvale.“

Helsingi Jokerite meeskonna põhikoosseisu Kristjan Kombe ei saanud ja ta jätkas Mestis liigas nende farmklubis Vantaas, kus teenis hooajaga 30 resultatiivsuspunkti. „Jokerites on väga tugevad mehed, Vantaas oli mul suur roll ja olin üks liidreid. Treenerid teadsid mind ja meeldis rohkem mängida,“ räägib ründaja.

Debüüti tähistas väravaga

Ajalugu sündis eelmise aasta 20. detsembril, kui 21-aastasest Kristjan Kombest sai Robert Rooba kõrval teine eestlane, kes maailma tugevuselt teises jäähokiliigas KHL väljakule pääsenud ja kohe oma debüütmängus Helsingi Jokerite eest ka värava lõi.

„Teade sellest võimalusest oli äge,“ räägib Kombe. „Mul hakkas puhkus ja otsustasin Eestis käia. Olin laeval, kui Jokerite treener Lauri Marjamäki helistab ja küsib – kus sa oled? Laeva peal ja sõidan Eestisse. Võta pilet järgmisele laevale ja tule tagasi, sa mängid homme.“

Muidugi sõitis Kristjan Kombe kohe Soome tagasi ja oli hommikul trennis. „Läksin jäähalli ja vaatasin, et kas on ikka tõsi ja kes koosseisu kuuluvad,“ meenutab ta. „Nägin oma nime ja mäng algas pihta. Seda tunnet pole ma oma elus varem kogenud, see oli ikka jube hea seis. Läksin platsile ja tribüünidel 10 000 fänni, see oli midagi enneolematut.“
Kohtumises Moskva CSKA vastu lõi Kristjan Kombe 35. minutil Jokerite ainsa värava, kui sai meeskonnakaaslaselt täpse söödu värava alla ja sealt kindlalt mänguvahendi külaliste väravavõrku suunas. Jokerid kaotasid kohtumise 1:3.

Ühtlasi oli Kristjan Kombe Jokerite ajaloo esimene eestlane ja saarlane, kes meeskonda kuulunud ning samal ajal ka klubi esimene eestlasest väravalööja. „Mängisin väga hästi ja kohe värav lüüa oli superlahe. See litter on mul seina peal, olin uhke ja kõik mehed õnnitlesid,“ märgib ta.

Kokku tegi Kristjan Kombe KHL-is Jokerite koosseisus kaasa kolmes mängus. „Järgmised kaks mängu läksid ka väga hästi ja treenerid jäid rahule,“ tõdeb ta. „Siis said aga vigastatud mehed terveks ja tulid koosseisu tagasi. Seejärel algas sõda, Jokerid loobusid sellest liigast ja ka minu jaoks see olukord lõppes ära. Sel aastal Jokerit üldse ei mängigi. Aga tase oli Soomega võrreldes poole kõrgem, vendade käest oli raske litrit saada. Pean sööma ja trenni tegema, et sellele taseme saada, keha pannakse palju.“

Valu ja pihta saamised kuuluvad jäähoki juurde

Sünnipaika Saaremaal satub Kristjan Kombe vähemalt kord aastas ja puhkus siin on talle kosutav. „Puhkus on mul kolm kuni viis nädalat, aga sellele vaatamata peab iga päev trenni tegema,“ selgitab ründaja, kes ise saab valida, kuidas ja mida teha. Samas kehaliste harjutuste kavad on treenerite poolt paika pandud.

Kombe sõnul on 60-70 mängu hooajal paras koormus. Mullu sai ta Jokerites mänguaega keskmiselt 14 ja Vantaas 24 minutit mängus. Klubisse tagasi minnes vaadatakse mängija konditsioon testidega üle. Vormis mehe optimaalne kaal peab olema 100 kg. „Siis saad suurte vendadega kakelda,“ lausub ta.

„Kaklus on jäähoki osa ja seda tuleb ikka aegajalt ette, aga mulle meeldib rohkem väravaid teha. Kakluseks läheb vahel ka fännide pärast, seda on vaja ja see näeb hea välja. Osa mehi teeb suvel ka poksitrenni. Vahel tuleb ette, et vastane tuleb ja paneb sulle kaikaga, siis ajab see närvi ja võib väikeseks löömaks minna.“

Hokimeeste valulävi on ülimalt kõrge. Ja kui juhtub, et hambad lüüakse välja või tuleb litter õrnasse kohta, siis seeditakse valu ära ja mängitakse edasi. Kristjan Kombe ütleb, et see käib töö juurde ja kui väikesest peale mängid, siis harjud sellega ära.

„Mul tuli ka ühes vahetuses litter näost läbi, läksin pingile, haav õmmeldi kinni ja tagasi platsi peale. Treenerid ei lase ka sul ära minna ja pead mängu ikka lõpuni mängima,“ tõdeb Kombe, kes ei tunne muret selle pärast, et jääb hammastest ilma. Ta hambakaitsmeid ei kasuta.

„No ma ei tea, kui ikka litter tuleb siis ikka kõik hambad lähevad minema, kui sulle keha pannakse võid saada peapõrutusi. Haiget olen saanud ja see kuulub jäähoki juurde. Ema kardab ja helistab pärast mängu ning küsib kas kõik on ikka Okei. Suuri vigastusi on õnnestunud vältida. Ühe korra tuli käia jalaoperatsioonil, aga selle ravi jäi suveperioodi.“

Ka karistuspingil tuleb Kristjan Kombel aeg-ajalt käia. Ta tõdeb, et mängus ikka tuleb reeglite rikkumisi ette ja see juhtub, kui mängid täiega. Eelmisel hooajal teenis saarlane Soome liigas kümme 2 minutilist karistust, mida on kokkuvõttes  väga vähe.

Litter sõbraks juba poisikesena

Kristjan Kombe sõnul alustas ta jäähokiga väga noorelt ja ta tahtis väljakul kohe tegusid tegema hakata. Koos emaga kolis ta Soome Tamperesse elama 5 aastasena. Seal sai ta hakata koos teiste poistega hokit mängima. Mingil hetkel vaatas poiss, et sellest võiks saada töö ja niimoodi see kõik algas.

„Soomes on väga kõvad trennid ja nad teavad, kuidas teha,“ räägib Kristjan Kombe, kellel läks noorte klassis väga hästi. Hämenlinna võistkonnale tõi ta palju punkte ja meeskond oli tugev. Tõsisemaid eesmärke hakkas Kombe endale seadma 15-aastaselt. Ta pandi treenerite poolt kohe ääreründajaks.

Meeste hokit hakkas Kristjan Kombe mängima HPK-ga 17-aastaselt. „Vahe on väga suur ja mäng on oluliselt füüsilisem,“ leiab ründaja. „Mehed teevad juba teisi asju ja tuleb mängida mõistusega. Esimene kohtumine on mul meeles. Kaks minti oli aega ja mul oli koht kust värav visata, aga ei teinud seda. Siis hakkas vastane ründama ja ma võtsin veel karistuse ning nad tegid ülekaalus värava. Aga õnneks võitsime, muidu oleks olnud palju kurje silmi.“

Kristjan Kombe ütleb, et kui jätad värava löömata, siis üldiselt meeskonnakaaslased lohutavad. „See juhtub ja treenerid ka ütlevad, et hea mäng pane juurde. Kui selliseid mänge, kus väravad on jäänud löömata tuleb juurde, siis nad ka ütlevad, et peaks mõne litri ikka sisse panema,“ märgib ründaja.

Oma ühe suurima tugevusena toob Kristjan Kombe välja hea mängu litriga. „Oskan seda kaitsta, keegi ei saa litrit kätte ja olen kiire uisutaja,“ toob ta oma plussid välja, lisades, et see nõuab õppimist, et hästi uisutada.

Koondise karjäär algas väravaga

Kui Kristjan Kombe oli mõnda aega valiku ees, kas hakata võimalusel esindama Soomet või liituda Eesti koondisega, siis lõpuks tõmbas ta selga oma sünnimaa särgi. Ja karjäär läks kiirelt käima. Mees ise ütleb selle kohta, et veri on ikka paksem. Valik oli õige.

„Meeskonnas võeti mind hästi vastu, palju tuttavaid oli juba ees,“ räägib Kombe, kel tuli hakata mängima esiviisikus koos Robert Roobaga. „See oli väljakutse ja vastutus. Roobaga on hea mängida, sest ta on kõiges hea ja oskab igat asja teha. Ta õpetab väga palju kuidas mängida,“ tunnustab ta oma nimekat meeskonnakaaslast.

Kohe oma esimeses koondisemängus lõi Kombe värava. Novembris Tallinnas Tondiraba hallis mängitud Balti karikaturniiri avamängus Läti liiga tähtede meeskonna vastu Eesti 5:2 võiduga lõppenud kohtumise teise kolmandiku lõpptulemuse 3:0 vormistas just Kristjan Kombe.

„See oli väga äge teha, oma kodumaa eest värav lüüa,“ rõõmustab ründaja, kellel väravasse saadetud litter on kodus seinal aukohal.

Koondisega tahab Kristjan Kombe jõuda võimalikult kaugele. Tema hinnangul saab meeskond kogu aeg ka paremaks ning kui kõik tugevamad mehed oleks koosseisus kohal, siis oleks väga hea.

Klubi tasandil tahaks Kristjan Kombe võimalikult palju võita ja tulla Soome meistriks. Samas on pilk suunatud ka ookeani taha ja NHL on mõtetes. „28 on see, kus oled tipus ja see oleks unistus sinna saada. Seal mängivad kõik parimad mängijad ja tahaks nende hulgas olla. Lemmik on Pitsburg, kus on lemmik Jevgeni Malkin,“ räägib ta.

Loobumisplaane pole Kristjan Kombel veel kordagi olnud, kuigi vahel tuleb ka selline mõte, kui päev on läinud aia taha. „Siis läheb aga järgmine mäng väga hästi, lööd kolm väravat ja lõpetamise mõte kaob ära,“ tunnistab ta.

Artikkel:  Kristjan Kombe: Haiget olen saanud ja see kuulub jäähoki juurde - Saaremaa Spordisõber (saaremaasport.ee) 

OTSID

KINGITUST

VÕI 

FÄNNIKAUPA ?

VAATA, MIDA PAKUME: 

E-POODI