Enne veel, kui kalendris uus leht ette keeratakse, võtsime Eesti Hoki presidendi Rauno Parrasega 2020. aasta tükkideks ja vaatasime, mis neil segadust täis 12 kuu jooksul toimus.


Täitsa aasta algusest alustades: Coolbet Hokiliigas õnnestus 2019/2020 hooajal välja selgitada põhihooaja võitja enne pandeemia lahtiminekut, karikas jäi toona paraku riiulisse. Samuti jäi pooleli naiste meistrisari, noorte võistlused ja saabusid kurvad uudised maailmameistrivõistluste ärajäämisest. 

Toona oli teada, et üleöö olukord paremaks ei muutu, kuid jätkasime siiski heas usus sügisesse vaadates planeerivate tegevustega: Balti Rändkarikaturniir Baltic Challenge Cup, mis Eesti hoki mõistes on ikkagi suur sündmus. Varasem kogemus on nii hokikvaliteedi, publiku huvi kui ka telekajastuse põhjal näidanud, et ürituse toimumise nimel tasub kõvasti pingutada. Samuti saime võimaluse 2020. aastal siiski kahe MM-i, nii U18 kui ka U20, alagrupiturniire võõrustada, mis on publiku ning mängijate seisukohast väga ägedad kogemused. 
Panustasime ka noortele hokimängijatele suurepäraseks kasvulavaks olevate Team EESTI U16 ning U18 osalemisse Soome vastavate vanusegruppide Mestis-sarjades. Paraku lõppes seegi hooaeg juba pärast paari mängu.


Samuti planeerisime naiste koondise tagasitulekut, kuigi nemadki said vaid korra suvel koguneda, näevad tublid mängijad vaeva, et oma tegevus uuele tasemele viia ning klubitasandil ja kohalikul meistriliiga tasemel võtta maksimum ning võimaluse korral osaleda uuest aastast ka Balti liigal. Igaljuhul on suurepärane, et ka naised Eesti taas hoki maailmakaardile tuua soovivad.














Positiivse poolena saab koduse meistritiitli heitluse juures välja tuua, et meil on tänasel päeval osalemas viis klubi ning hooaja algus on näidanud, et kõik need klubid on ka võimelised üksteist võitma. On muidugi suursoosikud, kuid ka tabeli tagumine ots on näidanud, et nad on võimelised liidreid võitma, mis teeb üleüldiselt kogu liiga palju huvitavamaks. Lisaks üldisele liiga järjest professionaalsemaks muutumisele ja ägedale mängupäevakogemusele, on ütlematagi hea meel, et meil on selline koostööpartner nagu Postimees Sport, kes pakub väga kvaliteetset otsepilti ja selle läbi hoki järjest rohkemate inimesteni toob.












Läbi raskuste õnnestus siiski ka korraldada Balti Hokiliiga, mille jooksul toimusid mitmed huvitavad ja kvaliteetsed rahvusvahelised hokimängud, mis annavad kinnitust, et selline formaat on elujõuline ning aitab tõsta kvaliteeti kogu Baltikumis. Finaalturniir lükkus küll edasi kuid kindlasti toimub see kevadel, kui olukord stabiliseerub (ja ühel hetkel ta seda teeb!). BHL esimese hooajaga algust tegemine on kindlasti väga positiivne sündmus siia aastasse. Kõige tähtsam on asja juures, et klubide huvi sellise formaadiga võistlustel osaleda ja soov rahvusvahelisel areenil end proovile panna on järjest kasvamas.
Samuti on positiivne, et klubid ja liigad, kus meie koondislased mängivad, on valdavalt toimimas. Kuigi on olnud ka seal vallas pause, veereb vanker siiski kindlalt edasi.
Kuigi Poolas toimuma pidanud maailmameistrivõistluste alagrupiturniir, kus Eesti koondis osalenuks, lükkus samuti viiruse leviku tõttu edasi, pakkus võõrustajamaa välja alternatiivi, millele meie kindla huviga vastasime. Tahame koondise siiski kokku kutsuda ja neile mänguvõimaluse anda.

Uue hingamise kogu Eesti hokikultuurile annab jääväljakute rohkus, mis aitavad taaselustada seda ägedat hoovihoki levikut: ettekujutus, et suurepäraseid tulemusi annavad ainult jäähallid, tuleb kummutada, sest hoki kui selline on ju alguse saanud kusagilt tiigi või jäätunud veekogu peal mängimisest. Kõikides kõvades hokiriikides, kus kliima seda võimaldab, tehakse lisaks sisehallile treeninguid ka väliväljakutel: lapsevanemad pakivad lapsed auto peale, viivad nad välitreeningule ja pärast sõidutavad koju pesema tagasi. Pirita hokiväljaku taastamine on suurepärane märk sellest, kuidas tekitada mängijatele lisavõimalusi ja laiendada kandepinda, kus seda kultuuri edasi kasvatada ning arendada.  
Sama kehtib ka Pärnu jääväljaku, Vastseliina multifunkitsonaalse platsi ja muude väliväljakute kohta. Need kõik on meile ainult lisaväärtuseks!

Sel aastal panime ühtlasi ka seljad kokku iluuisutajate ja curlinguga ning läksime külla EOK-le, kellega koostöös hakkame omavalitsustes levitama sõna ja tegema tööd jääspordi harrastamise võimaluste juurde tekitamiseks, kuna me kolmekesi sõltume nii infrastruktuurist kui jää kättesaadavusest ja antud vallas on meie huvi ühine. Praegugi, detsembri lõpp, ja lapsed võiksid õues suusatada, aga seda võimalust klimaatilistest teguritest tulenevalt paraku pole, uisutamine on seega potentsiaalseim talispordi harrastamise võimalus. Linnades, kus jäähallid olemas on, seda võimalust ka usinalt kasutatakse, nii koolide kui harrastajate näol. Tegu on küll pikaajalise projektiga, aga teeme tööd ja taome seda rauda, et üleriigiliselt jäähalle ja hokiväljakuid juurde tekiks.

Noortetöö arendamise ja lastetreeningute veelgi kvaliteetsemaks muutmise osas on meil samuti hea meel, et meiega liitus Balint Fekti, kes on väga hea leid tegemaks meie nõrku kohti tugevamaks. Kõik hakkab ju peale laste treeningutest, kuidas me tahame, et meie noori treenitakse. Mida kvaliteetsem on neile edasiantav programm, seda maksimaalsem on ka tulemus.
Kuigi aasta oli raske, siis sellele me ei keskendu, vaid mõtleme sellele, mis sai tehtud ja mida veel saame teha, et asjad tulevikus veelgi paremini läheksid. Praegusel hetkel on küll palju teadmatust, aga ühel hetkel see teadmatus klaarub ning sellest hetkest alates peame olema valmis minema suurte sammudega edasi, et kinni püüda kogu see aeg, mis kaotsi on läinud. Seda igal tasemel: põnnidest tipptasemeni välja. Kui sportlane ei saa täna minna trenni, siis läheb ta ise metsa ja saab seal oma koormuse kätte. Kui võistluste korraldajad hetkel võistlusi korraldada ei saa, siis astuvad nad neid samme, mida saab, et tulevikuks korralduslikult veelgi paremaid tulemusi saavutada.
Kogu see olukord ei ole jääv, see on vaid üks segane periood. Ärme keskendu muretsemisele asjade üle, mida me muuta ei saa: kas see pandeemia eksisteerib või mitte, pole meie võimuses, mida aga saame muuta, on iseenda suhtumine. Teeme tööd, et olla valmis ning kui õige hetk on käes, vajutame stardinuppu, sest ühel hetkel piirangud kaovad ja siis läheb tavaelu edasi.

Soovime kõigile ilusat aastalõppu ning tegusat uut!