3. detsembril avas
Eesti Olümpiakomitee “Aasta sportlane 2018” rahvahääletuse. Oma soosikute poolt
aasta meessportlase, aasta naissportlase, aasta võistkonna ja aasta treeneri
valimisel saab hääletada EOK kodulehel www.eok.ee. Spordiaasta parimad tehakse
teatavaks 27. detsembril toimuval “EV100 Spordiaasta Tähed 2018” auhinnagalal.
Rahvahääletusel
on aasta meessportlase, aasta naissportlase, aasta võistkonna ja aasta treeneri
kategooriates oodatud kõik huvilised oma lemmikute poolt häält andma EOK
kodulehel
www.eok.ee. Igas kategoorias saab punkte anda kolmele kandidaadile.
Igast seadmest saab hääletada vaid ühe korra. Rahvahääletus lõppeb
20. detsembril kell 23:59. Nende vahel, kes annavad oma hääled kõikides
kategooriates, loositakse välja pääsmeid „EV100 Spordiaasta Tähed 2018“
auhinnagalale.
2018.
aasta meessportlane, naissportlane, võistkond ja treener selguvad rahvahääletuse,
spordiajakirjanike ja spordialaliitude hääletustulemuste liitmisel. Võrdsete
lõplike punktide korral pälvib tiitli spordiajakirjanike hääletusvoorus parema
koha saavutanud sportlane.
Lisaks
valitakse aasta noorsportlane, kes selgitatakse välja spordiajakirjanike ja
spordiorganisatsioonide hääletustulemuste põhjal.
Laureaadid
kuulutatakse välja 27. detsembril Saku Suurhallis toimuval galaõhtul “EV100
Spordiaasta tähed 2018”, millest otseülekannet saab jälgida Kanal 2 ja
Postimehe portaali vahendusel.
Eesti
Olümpiakomitee asepresident Tõnu Tõniste hinnangul oli lõppev spordiaasta
õnnestumiste- ja emotsiooniderohke. „Usun, et tulemuste ja emotsioonide foonil,
mida meie sportlased on tänavu pakkunud, saab kõigis auhinnakategooriates olema
2018 spordiaasta ihaldatud Kristjanitele tihe konkurents ning võitja
ennustamine keeruline. Tavapäraselt lisab palju põnevust rahvahääletus, kus tulemuste
kõrval väärtustab sporti jälgiv inimene alati ka emotsioone, mida sportlased
oma sooritustega on pakkunud. Tulemuspõhisema vaate toob hääletusse
spordiajakirjanike ja spordiorganisatsioonide hinnang, kuid ega siingi lihtne
ei ole, sest tugevaid tulemusi on palju ning erinevate alade resultaatide
võrdlemine on väljakutse nagunii. Samas on kindel, et iga toetushääl on
paremusjärjestuse selgitamisel oluline. Kutsun kõiki spordiaasta parimate
valimisel kaasa lööma!“
Eestis
on aasta parimaid sportlasi valitud juba üle 80 aasta. Esimest korda valiti
Eestis aasta sportlasi 1931. aastal, kui Eesti Spordilehe avanumbris küsiti
lehelugejailt eelistusi 1930. aasta osas. Toona nimetati aasta parimaks
sportlaseks kergejõustiklane Elmar Rähn. 1933. aastal võttis selle tava
ametlikult üle Tallinna Spordipressi Klubi ning parima tiitli pälvis taas
kergejõustiklane – Nikolai Küttis. 1955. aastast on parimate valimine olnud
järjepidev traditsioon, mida on aja jooksul täiustatud: 1967. aastast valitakse
eraldi aasta mees- ja naissportlast, 1969. aastal lisandus aasta võistkond ning
1988. aastast alates antakse välja aasta treeneri tiitlit.
2017.
aastal valiti aasta meessportlaseks rallisõitja Ott Tänak, aasta naissportlaseks
vehkleja Julia Beljajeva, aasta võistkonnaks vehklemise epee naiskond
koosseisus Irina Embrich, Julia Beljajeva, Kristina Kuusk ja Erika Kirpu ning
aasta treeneriks Eesti meeste võrkpallikoondise treener Gheorghe Cretu. Läbi
aegade enim Eesti aasta parima sportlase tiitleid on pälvinud Erika Salumäe,
kes pälvis vahemikus 1983-1996 selle tunnustuse koguni üheksal korral.
.jpg)
