Märt Eerme: tulevikus tahaks tegutseda Euroopa tippliiga klubi juures

Märt Eerme: tulevikus tahaks tegutseda Euroopa tippliiga klubi juures

Märt Eerme, kes aitas abitreenerina Miskolci klubi sel hooajal esmakordselt Ungari meistriks, rääkis eestihoki.ee’le oma tööst Ungaris, tulevikuplaanidest ja eelseisvast 1. divisjoni MM-turniirist, kuhu ta kolmandat korda Eesti koondise ühe treenerina sõidab.

Klubi:

Esimest korda klubi 36-aastase ajaloo jooksul tulime Ungari meistriteks. Miskolci linna on Ungari meistritiitleid varem tulnud muudelt spordialadelt vaid kaks – 1958 naiste käsipallis ja 2012 naiste jalgpallis. Ungari jäähoki meistritiitli saab meeskond, kes MOL-liigas kõige kaugemale jõuab. Kuna meie oma poolfinaalseeria 4:0 mängudega võitsime ja teine Ungari klubi teises paaris alla pidi vanduma, siis kuulub Ungari meistritiitel meile. Nelja võiduni peetavas finaalseerias on meie vastaseks tiitlikaitsja Nove Zamky Slovakkiast. Meie klubi koosseis on väga ühtlane. 3-4 Ungari rahvuskoondise mängijat ja lisaks on kohalikele mängijatele juurde toodud heal tasemel kuus mängijat Põhja-Ameerikast. Suur edu põhjus on ungarlasest peatreeneri, 144 korda Ungari koondise eest mänginud Gergely Majoross käes ja hoolikalt valitud koosseisus ning meie mänguplaanis.

Minu roll on suur füüsilisel treeningul, videoanalüüsidel ning vastaste mängude hindamisel, lisaks kaitsemängijate töö ning olen kohustuseks saanud ka nö. “special team” mängu lõppudel ja taimaudi ajal. Lisaks meeste meeskonna abitreeneri rollile olen mõned korrad nädalas abiks U10 vanuserühma tehnikatundidele ja väga palju ka U20 meeskonnaga. Vastavalt võimalusele juhendan neid mängudel ning nende treeninguid, just eeskätt nende üldfüüsilist trenni ja aitan mängutaktikaga. Minu roll on olla lüliks meeste ja U20 meeskondade vahel.

Kuidas siia sattusin:

Eelmisel kevadel, kui mu õpingud Soomes Vierumäel lõppesid, siis olin mitmeid kordi kohtunud Tallinna Linna Spordi- ja Noorsoameti juhi Rein Ilvesega ning pidin tegutsema hakkama Tallinnas loodud Spordikoolis. Kuna kogu see asi niivõrd poliitiliseks läks ja paljud inimesed k.a Rein Ilves oma lubadustest taganesid, siis ei olnud mul muud valikut, kui hakata tööd otsima väljaspoolt Eestit. Mu koolikaaslane, kes on meil klubis väravavahtide treener, andis teada, et Miskolci meeskond otsib endale abitreenerit ja mõned päevad hiljem oli minu ja klubipoolne leping sõlmitud. Kindlasti aitasid ka Eesti koondist eelmisel aastal juhendanud Sakari Pietilä ja Harri Rindelli head soovitused.

Tulevikuplaanid:

Kindlasti peab ära ootama hooaja lõpu, kuna klubi põhimõte on, et enne hooaja lõppu uutest lepingutest ei räägita. Palju sõltub ka klubi plaanidest ja kas praegune peatreener jätkab.
Mingit rolli mängib ka U20 meeskonna tulevik Miskolcis, sest olin ka selle juures pidevalt abiks. Ise sooviks samas koduses jäähokis oma panust anda. Tunnen, et suudan ja olen piisavalt kogemusi saanud, et seda teha. Viimasel aastal on ka toimunud muutused, mis annavad lootust, et meie hokitase tõuseb. Arvan ja usun, et alaliidu uus president juhib ja koordineerib Eesti hokit tunduvalt paremini kui seda varem on tehtud. Kaugemas tulevikus tahaks mõne Euroopa tippliiga meeskonna juures tegutseda ja sealne köögipool ära näha.

Eesti koondis:

Kindlasti saab see olema väga huvitav ja positiivne kogemus. Usun, et seekordne meeskonna tuumik saab olema pisut parem kui varasematel aastatel, samas oleneb see paljustki kui pikaks venivad meie koondise raudvarade hooajad nende koduliigades. Seni on aga kõik huvi ja soovi üles näidanud, et nad tahavad tulla. Olen väga rahul, kuidas sel korral on rollid jaotatud ning kogu tegevus on palju professionaalsem kui varasematel kordadel. Arvan, et reaalne on jääda Eindhovenis divisjoni püsima. Medal oleks suurepärane kordaminek. Selliste turniiride tulemused sõltuvad palju sellest, millised mängijad riigid kokku saavad ning kui hästi oma mängumootor käima saadakse. Suurt favoriiti seekord ei ole, kuid meie eelarve, koduse liiga tase ning mängijate valiku suurus on kindlasti kõige väiksem vastastega võrreldes. Tean, et väiksematel jäähokimaadel puuduvad rahalised võimalused tuua koondise kandidaadid kokku 2-3 korda aastas nagu seda teeb näiteks Ungari, kellel on riigi rahaline toetus meeletult suur. Seda enam sõltub meie tulemus meeskonnavaimust, valitud taktika sobivusest ning kui paljude tippmängijatega me arvestada saame.